Meie kamp

Kust keegi pärit on?🇸🇰

Välistudengeid on meil mitmelt kontinendilt, sest tuldi mitmete erinevate programmide kaudu, mitte ainult ERASMUSe. Esindatud oli Horvaatia, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Hispaania, Holland, Türgi, Usbekistan ning isegi Taiwan. Seega küllakutseid on mul nüüdseks igalt poolt.

Minu boksikaaslased on Itaaliast ja Türgist. Korrust jagasin Hollandlaste, Horvaatlaste ja Usbekkidega. Natuke rohkem suhtlesin ka Taiwani neiuga ning portugallaste ja prantslastega. Kokku oli välistudengeid umbes 85.

Siinkohal tahaksin ka lisada siia imelise loo, mis avardas minu silmaringi. Ma polnud kunagi mõelnud, et Euroopasse on raske saada ning mõne inimese jaoks võib see olla suur unistus, sest meil on ju piirid lahti ning läheme kuhu tahame. Minu türklasest toakaaslane rääkis kui palju ta pidi viisaga tegelema, et üldse saada Euroopasse ning kuidas ta plaanib seda võimalust maksimaalselt ära kasutada, et ringi reisida ja kõike näha. Teine lugu on ühest Usbekistani kutist.. Kuulsin siis temalt, et kuidas tema sai Slovakkiasse. Ta osales sellises programmis, kuhu kandideerides pidi kirjutama mitu esseed ning motivatsioonikirja. Ta nägi mitu-mitu kuud vaeva, et neid kirjutada ning tema võitiski 600st kandidaadist ning tuli Slovakkiasse. Lisaks kõik tema kulud katab Slovakkia riik ning on väga tänulik selle kogemuse eest. Ta on väga avatud kõigiga suhtlema, ringi käima, ümbruskonda avastama ning tal ikka väga vedas.

Kogu kamp

Üritused🎉

ESN – Erasmus Student Network, korraldas meile ka päris tihti üritusi. Septembris olid kohe tutvumisõhtu ja kooli tutvustav loeng ning ka piknik. Oktoobris ja novembris toimus iganädalane kultuuriõhtu, kus kõik rahvused said oma riigi kultuuri tutvustada ning pakkuda ka toitu. Loomulikult tutvustasin ka Eestit ning pakkusin ka Kalevi komme, kamajooki ning tumedat leiba. Eestit sain ka tutvustada hiljem erinevatele kohalikele õpilastele, kellele väga meeldis meie kultuur. Imetlusväärseks pidasid nad meie laulupeo traditsiooni. Lisaks toimusid veel peod, Halloweeni aardejaht, observatooriumis käik, laserimäng, uisutamine, pubiralli, matkad, kardiga sõitmine, maalimis õhtu ja mõned muud tegevused veel. Mulle väga meeldisid need üritused, kuid kahjuks ma kõigile ei jõudnud, kuna olin päris tihti haige või mõnel välisreisil või need üritused jäid lihtsalt ära.

Üks meeldejäävaim üritus oli Halloweeni õhtu, kus õhtu lõpus anti üle ka kõige parema kostüümi auhind ning selle võitsin mina. Olen aus, parim kostüüm mul ei olnud – ma kandsin oranzi t-särki, millele joonistasin näo, mis pidi meenutama kõrvitsat. Auhinna ma võitsin parima esitluse tõttu, sest laval ma end tagasi ei hoidnud – teised jäid kõvasti alla.

Lisaks meeldis mulle ka maalimisõhtu, kus jäädvustasin haikala, kes ujub üksinda kohaliku kaubanduskeskuse akvaariumis ning taustal sirab punane McDonaldsi silt. Mul on sellest haikalast kahju ning hiljem kuulsin, et kolm aastat tagasi oli seal kolm haikala ning iga aasta on surnud üks. 😢

Oli väga tore, et meile korraldati selliseid üritusi ning erinevate ühiselamute elanikud said omavahel kohtuda. Muidu oleks teise ühiselamu rahvas päris kaugeks jäänud.